15. Raamat, kus on juttu mänguasjadest – “Unustatud mänguasjad”

Vapper sõdur Peeter Pons, Kuldpaberist kingadega tantsijatar ja teised.

Eesti keeles ilmunud lastelugusid 20. sajandi algupoolelt.

Imearmas raamat. Kujunduse eest jälle kümme punkti. Harmooniline tervik juttude ja mänguasja piltidega. Eriti meeldivad vanad fotod, mis on hästi raamatusse paigutatud. Mänguasjapildid elavdavad jutud imehästi. Nagu oleks võlumaailma sattunud ja ise jälle laps.

Esimene lause: Öösinises taevas rändas ümmargune ja rõõmus kuu ühes miljonite hiilgavate tähtedega.

14. Raamat, kus on juttu toidust – “Salasahver”

See raamat on tõesti gurmaanidele, nii nagu kaane peal kirjas. Eriti kvaliteetne paber, omapärane kujundus. Millal viimati üldse sai lugeda raamatut illustratsioonidega, mis on mõeldud täiskasvanutele? Tekstid on ka väga omanäolised, kirjutajate nägu – Hiramist Mati Undini. Mõned ajaloolised, mõned jaburad (nt Peeter Sauter). Ei saaks öelda, et kujundus teksti ära sööks, aga selle raamatu puhul, poleks patt ka nii arvata. Eriti meeldivad Ruth Huimerinna värvilised ja iseäralikud modellide pildid, see annab raamatule avarust ja hingamist. See on raamat, mida ei saa korraga sisse ahmida, vaid seda tuleb nautida sõõm-sõõmu haaval nagu head kuuma šokolaadi. Igal juhul kvaliteetne paber ja viimse detailini komponeeritud kujundus on minule eriti mokka mööda, sellist kvaliteeti kohtab haruharva.

Esimene lause: “Toit on nauding”.

13. Pulitzeri preemia võitnud autori teos – Jhumpa Lahiri “The Namesake”

Raamat sellest, kuidas lapsele pandud nimi ei too elus õnne. Isegi nimevahetus ei aita. Isaga juhtus rongiõnnetus, õnneks ta pääseb sealt just tänu Nikolai Gogoli teosele ja nii saab poja nimeks Gogol. Indias on kombeks, et vanaema saadab lapselapsele, mis nime too peab oma lapsele panema, siis on veel olemas hüüdnimed, mis lastele pannkase. Juhtub, aga nii, et kiri, kus on nimi kirjas (kui see kiri ikka oli olemas) ei jõua kohale ja nii saab laps omale nimeks pärisnime asemel hüüdnime, sest Ameerikas ei tohi sünnitushaiglast laps ilma nimeta väljuda. Gogol vahetab täisealiseks saades oma nime Nikhili vastu, aga kogu see Gogoli lugu on talle valulik ja ta põeb seda terve oma elu. Raamat ongi tema kujunemise ja kulgemise lugu. Kuigi minu jaoks oli karjuvalt vähe dialoogi, nii et esimesed 50 lehekülge olid rasked harjuda, pärast seda olin juba harjunud ja siis läks isegi põnevaks, sest tegevus läks hoogsamaks. Gogol ehk Nikhil armub mitu korda, kuid mitte väga õnnelikult. Hakkasin peategelasele isegi kaasa elama, kuid kahjuks ei toimu temaga märkimisväärset arengut, lihtsalt selline kulgemise raamat.

Esimene lause: On a sticky August evening two weeks before her due date, Ashima Ganguli stands in the kitchen of a Central Square apartment, combining Rice Krispies and Planters peanuts and chopped red onion in a bowl.

12. Raamat, mida peaks iga inimene lugema Kadri Liigi arvates – Robert Cooper “Riikide murdumine”

Väide ümber lükatud. Lugesin 44 lk ja siis andsin alla. Iga inimene ei suuda lugeda valdkonna raamatut, mis üldse huvi ei paku. Ajalehest võib artikli lugeda, aga tervet raamatut läbi lugeda on väga raske. Lootsin, et see oleks mingi populaarteaduslik raamat, mida on kerge igal ühel lugeda, aga tegemist on ikkagi poliitikahuvilistele inimestele, sest lahatakse maailmapoliitikat mitme kandi pealt. Nii, et esimene raamat siin väljakutses, mis jääb lõpetamata. Ei hakanud midagi asendama või välja jätma. Kõiki raamatuid ei peagi ju suutma lugeda, võiks keskenduda ikka neile, mis meeldivad. Loodan väga, et rohkem raamatuid ei pea pooleli jätma, muidu on järeldus nukker – olen omale koju tassinud raamatuid, mis mulle ei paku huvi ega rõõmu. See oleks tõesti kurb.

Esimene lause: Aasta 1989 märgib pöördepunkti Euroopa ajaloos.

11. Elulool põhinev armastuslugu – Consuelo de Saint-Exupery “The Tale of the Rose”

Raamat keskendub tunnetele. Siin on kirglikke kohtumisi ja teineteise leidmisi. Antoine de Saint-Exupery on pidevalt lennus ja Consuelo aina ootab teda. Nii aastast aastasse ja riigist riiki. Tunnetest ja igatsusest nõretav lugu koosneb pidevatest pidudest sõpradega, elukoha otsingutest, petmisest, maha jätmisest ja taaskohtumisest. “Väikest printsi” mainitakse viimastel lehekülgedel. “The Tale of the Rose” üllatas oma ühekülgsusega, ootasin midagi sügavamat ja oleks tahtnud rohkem lugeda, kuidas “Väike prints” sündis.

Esimene lause: In the decades that followed December 17, 1903, when, on the windy coast of North Carolina, the age-old human dream of taking to the air in a powerful machine at last came true, the aviator emerged as one of the new century’s greatest heroes.

10. Raamat, mis võlus oma kaanepildiga – Yasutaka Tsutsui “The Girl Who Leapt Through Time”

Raamat koosneb kahest loost. “The Girl Who Leapt Through Time” räägib sellest, kuidas Kazuo tuleb aastast 2660 ja on kooliõpilane, kellel on klassikaaslasteks Kazuko ja Goro. Kazuko koristab laborit, kui korraga ilmub salapärane kuju, kellest jääb järgi ainult lavendlilõhn. Maavärin, tulekahju, peaaegu oleks peategelane auto alla jäänud, kas see kõik on uni? Ometi nii reaalne. Raamat on mõeldud noortele, stiil on kerge ja ladus, hea lugeda. Teine lugu on “The Stuff that Nightmares are Made of”. See räägib hirmudest, prajna maskist ja kõrgusekartusest. Väike poiss näeb öösel vetsu minnes kääridega hirmutavat naist. Kõrgust kardab peategelane sellepärast, et väiksena lükkas ta oma sõbranna sillalt alla, see mõjus talle nii tugevalt, et see mälestus kadus ja asendus hirmuga kõrguse ees.

allalaaditud-fail-2
Alma books 2011, translated by David Karashima, 170 lk
allalaaditud-fail-3
S. 1934

Esimene lause: It had been hours since most of the students had left the school building.

9. Raamat “Minu…”-sarjast – Justin Petrone “Minu Eesti 3”

Seekordne raamat sarjast “Minu Eesti” on asisem ja tõsisem. Eelmistest osadest on meeles humoorikad seigad ja huvitavad juhtumised, mis Maarjamaal aset leiavad. Kolmandas osas on Justin rohkem krooniku rollis, ja ma usun, et nende enda perekonnaloo jäädvustamisel väga vajalik materjal, mida huvitav aastate pärast lugeda, aga tavalugejale, nojah, ikka on huvitav nende tegemisi jälgida, sest nad on end nii lahti kirjutanud, nii ajakirjanduses kui ka raamatutes. See on juba nagu järjejutt. Kolitakse Tartus Karlovast Tähtverre ja Viljandis Muksimajast Sepa tänavale, lõpuks Ameerikasse. Kohati häiris, et siinsetest inimestest ja asjadest räägiti minevikus, justkui neid enam poleks. Samuti oli minu jaoks teemad hüplikud ja vähe lahti kirjutatud, libiseti üle. Palju neid lapsi, siis lõpuks kokku sai? Mis sai õpingutest? Muidu on raamatut muhe lugeda, see on nagu eesti filmi kinos vaatamine, ikka toetad omasid ja kui oligi kehv stsenaarium, siis saab alati öelda, et näitlejad mängisid hästi.

Esimene lause: Kõigepealt on tuli ning siis hakkab tulema suitsu.

allalaaditud-fail
Petrone Print, 2015, 343 lk.
allalaaditud-fail-1
S. 1979

8. Raamat prantsuse kirjanikult – George Sand “Angibault’ mölder”

 

george_sand_by_nadar_1864
Amantine Lucile Dupin 1804-1876
allalaaditud-fail
1845

Marcelle de Blanchemont jääb leseks, tal on poeg Edouard, kes ei päri midagi, sest tema isa oli võlgades. Marcelle’i kallim Henri Lemor pole samast seisusest ja seega nende vahel ei saa abielu sündida. Peategelane Suur Louis e Angibault’ mölder on heasüdamlik ja väga abivalmis, tema ja Marcelle’i vahel tekib soe sõprus, kus üksteist vajalikul hetkel toetatakse. Kogu lugu käib mõisa ümber, mida lesk soovib rentnik Bricolinilt omandada. Marcelle on seltsiva loomuga ja ta leiab Rose Bricolini näol endale sõbranna, keda võib usaldada ja kellele saab oma südameasju puistada. Mõisas elab veel hullumeelne Rose’i õde, kes kaotas mõistuse kui ta oma armsamast ilma jäi.

Ma ei tea, kas asi on selles, et see raamat on kirjutatud peaaegu kakssada aastat tagasi või mis, aga ootasin suuremaid tundeid ja huvitavamat süžeed. Raamat oli kergesti loetav, kuigi vahepeal häirisid kordused ja paigalseis.

Tallinn, 2005, 317 lk.

Esimene lause: Saint Thomas d’Aguin’i kiriku kellatornis lõi kell esimest öötundi, kui vaevalt märgatav must vari libises mööda kõrgest, puudega varjatud kivimüürist, mis piiras ühte neist imekaunitest aedadest, milliseid veel ainult harva kohtab Pariisis, Seine’i vasakul kaldal ja mis nii väga köidavad pealinna elanike tähelepanu.

7. Raamat, mida on kõik lugenud peale minu – Rhonda Byrne “Secret”

Ostsin selle raamatu peaaegu kümme aastat tagasi Iirimaalt, huvitav, et nii kaua läks aega kuni seda lõpuks lugema hakkasin. Ootasin midagi rohkemat sellelt eneseabi ja headuse sõnumi levitajalt. Universum on kõik üks energia. Inimene on energia. Mõtted on materiaalsed. Mõtle ainult häid mõtteid. Sarnane tõmbab sarnast enda poole. Kui midagi halba on Su elus juhtunud, siis kustuta see ja ela hetkes, siin ja praegu. Paljuski sellest on tuttav. Oleks tahtnud veel rohkem näiteid elust enesest ja rohkem mingeid võtteid, kuidas reaalselt oma mõtlemist juhtida või mõttemustreid muuta. Positiivsust sisendavaid mõtteid on ikka tore lugeda, arvan, et rohkem sellelt autorilt ma lugemist ette ei võta.

allalaaditud-fail
Simon & Schuster 2006, 198 lk
allalaaditud-fail-1
s. 1945

 

Esimene lause: The Secret gives you anything you want: happiness, health, and wealth.

6. Raamat sarjast “Moodne aeg” – Sarah Winman “When God was a Rabbit”

Varrak:

Inglise näitleja ja kirjaniku Sarah Winmani (snd 1964) romaani minajutustajaks on tüdruk nimega Elly, keda ümbritseb kirev galerii kummalisi sugulasi ja tuttavaid: vend, kes kuidagi ei suuda maailmas oma kohta leida; vanemad, kes teinekord otsustavad teha õige äkilisi kannapöördeid; võluv filmistaarist tädi; hakkaja, ajuti lausa üleloomulike võimetega sõbratar; öömajalised, kellest aastatega saavad peresõbrad. Kõik nad on kenad inimesed, kelle elu pole aga sugugi kerge – ei lapsepõlves ega täiskasvanueas, ei  1970. ega 1990. aastatel, ei Londonis, Cornwallis ega New Yorgis. Napis, humoorikas laadis kirjeldab Winman, kuidas sellise seltskonna suhterägastikes ellu jääda ja võib-olla koguni õnnelikuks saada.
Romaan jutustab vennast ja õest, lapsepõlvest ja suureks saamisest, sõpradest ja perekonnast, võidurõõmust ja kaotuskurbusest ning kõigest, mis sinna vahele jääb. Ennekõike aga jutustab see raamat armastusest igal võimalikul kujul.

Minu jaoks natuke hämar ja hägusalt jutustatud. Stiil on hüplik ja raske on jälgida. Autor üritab end kujundlikult väljendada ja lugu rääkida samal ajal. Ei saa huumorile pihta, lugesin lõpuni, kuid lugu jääb kaugeks.

8874743
Headline Review, 2011, 335 lk
allalaaditud-fail-2
s. 1964

 

Esimene lause: I divide my life into two parts.